|
P. Süda 3-4, Tallinn 10118 Tel +372 644 5119 info at fennougria dot ee Tunnustame hiie sõpra! (Maavalla Koda)26.08.2010
Maavalla koja pressiteade 26.08.2010 Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud. Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri. Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004. Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad. Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud. Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt. Lisateavet Näiteid looduslikest pühapaikadest Austusega Ahto Kaasik Tel. 56 686 892
10.05.2010 Hooaja lõpu hõimuõhtu 12.05
20.04.2010 Mari sangari päeva üritused 21.-24.04
12.04.2010 Ersa keele päeva hõimuõhtu 14. aprillil
25.03.2010 Eestisse saabuvad mari heliloojad
11.01.2010 Udmurdi õhtu 13.01 Vanalinna Muusikamajas
05.11.2009 Fenno-Ugrial valmis Hõimukalender 2010
13.10.2009 Hõimupäevad kulmineeruvad suurkontsertidel
08.10.2009 Eestis algavad hõimupäevad
30.07.2009 Eestlased sõidavad liivi rahvuspühale
09.06.2009 Fenno-Ugria hõimuklubi lõpetab kevadhooaja
24.04.2009 Eestis tähistatakse mari sangari päeva
13.04.2009 Hõimuõhtu: ersa keele päev
25.03.2009 Lõppes konsultatiivkomitee istung Rakveres
16.02.2009 Hõimuklubis János Pusztay
10.02.2009 Saami õhtu Vanalinna Muusikamajas
11.01.2009 Algab uus soome-ugri õhtute sari
29.11.2008 Hõimuklubis Vaikuse koosolek
10.10.2008 Eestis algavad hõimupäevad
13.08.2008 Udmurdi lapsed osalevad Eesti lastelaagris
23.05.2008 Soome-ugri ajakirjanike meediaseminar Tartus
24.04.2008 Narvas peetakse mari sangari päeva
|
|