Marid

Nimetused
Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tšeremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks.

Asuala
Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis.

Arvukus
2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel saadi maride rahvaarvuks 604 000 inimest. Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.

Keel
Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja mokša keel). Maridel on kolm eri murdeid kõlelevat rahvusrühma: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid.

Ajalugu
Maridel on alates 6. sajandist alates tulnud elada võõrvõimude juhtimisel (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. sajandist bolgarid, 1236. aastal tulid mongolid-tatarlased, 1552. aastal aga venelased).

16. sajandi 2. poolel algasid maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, mis on tuntud tšeremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584). Sõjad lõppesid maridele lüüasaamisega, marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon. 18. sajandil jätkus maride ümberasumine massilise õigeusustamise tagajärjel. Maride asuala jagati Kaasani, Vjatka ja Nižni-Novgorodi kubermangu vahel.

1905.-1907. aastatel algas maride rahvuslik ärkamine, 1920. aastal moodustati Mari autonoomne oblast. Ent 1930ndatel käivitus kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitati. 1950-ndatel toimunud industrialiseerimise tagajärjel ahenes järsult mari keele ühiskondlik kasutussfäär ja mari keel taandus nö oma küla keeleks.

Nõukogude Liidu lagunedes aktiviseerus maride rahvuslik liikumine taas. Alates 1989. aaastast on (taas)asutatud legaalsed rahvuspoliitilised liikumised ja ühendused Mari Ušem (Mari Liit), Kugeze Mlande (Esivanemate Maa), U Vii (Uus Jõud), on taastatud ka marikeelseid koole.

1992. aastal loodi Mari Vabariik (Marij El) senise Mari ANSV (1936) asemel.

Kultuur
Huvitavaks aspektiks maride kultuuris on nende muistne animistlik usk, milles on säilinud sajanditepikkused traditsioonid. Iga kolme aasta tagant toimuvad suured ülerahvuselised palvused Tšumbõlati mäel.

Maride kultuur on mõjutusi saanud kokkupuudetest türgi-tatari rahvastega, parimaks näiteks siin on Marimaa nimi Mari El, kus sõna "El" on türgi-tatari sõna ja tähendab rahvast või riiki.


Maride asualad 1959. aastal. ERM