EKA XXXIII soome-ugri ekspeditsioon käis Slovakkia ungarlaste juures

19.08.2010

Sel nädalal saabus tagasi Tallinna tänavune Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioon, mis töötas paari nädala jooksul Slovakkias ungari külades. Lisaks EKA erinevate erialade tudengitele liitusid ekspeditsiooniga ka üliõpilased Viljandi Kultuuriakadeemiast, kokku oli 14 osalejat.

Tegemist on ajalooliselt ja poliitiliselt tundliku piirkonnaga ― 1920. aasta Trianoni rahulepinguga kinnitatud riigipiir ei järgi slovakkia-ungari etnilist keelepiiri ega asualasid. Tänapäeval moodustavad ungarlased Slovakkia arvukaima vähemusrahvuse: ca 520 500 inimest ehk 9,7% rahvastikust.

EKA ekspeditsioonid on ka varem külastanud ja uurinud ungarlaste asuaalasid, mis jäävad väljaspoole Ungari vabariiki: 1986. aastal käidi Taga-Karpaatias ja 2000. aastal Transilvaanias Rumeenias. Slovakkia ungarlaste etnograafilist materjali pole aga varem talletatud.

Slovakkias osutasid ekspeditsioonile tõhusat kaasabi Nyitra Ülikooli (Constantine the Philosopher University in Nitra) Kesk-Euroopa teaduskonna professor Ildikó Vancó ja välissuhete osakonna juhataja Hajnalka Budzinsky. Kesk-Euroopa teaduskond on keskendunud ungari keele, ajaloo, kultuuri ning ümbritsevate euroopa riikide vastastike kultuurisidemete uuringutele.

Ekspeditsioon töötas nädala jooksul peamiselt Kolinany (Kolon) külas, kus lisaks arhitektuurile pakkus piisavat materjali tilluke külamuuseum. Sõnum eesti üliõpilastest liikus suusõnal kiiresti üle küla ja neid võõrustati lahkelt mitmetes peredes. Saadi osa kohalikust igapäevaelust, rahvalaulikute esinemisest, kirikuteenistusest, matustest, aga ka küla tuntuima veinimeistri kostitusest.

Pärast tööpäeva tutvuti 13. sajandist pärineva Gyimes´i kindlusega, mis on üks Euroopa keskaegse kindlusarhitektuuri õpperaja objekte. Ekspeditsiooni jooksul külastati ka mitmeid teisi ungari külasid nagu Žirany (Zsére), Martovce (Martos), Diakovce (Deák), Iža (Izsa) ning ungarlaste nn pealinna Slovakkias Komarnot (Komarom). Tagasisõidu teekond viis läbi Slovakkia idapoolseimate Ukraina piiriäärsete alade, kus lisaks ungari küladele tutvuti russiinide UNESCO kultruuripärandisse kuuluva puitarhitektuuri ja -kirikutega.

Ungarlased on tugeva kogukonnana säilitanud oma rahvakunsti erijooned. Ekspeditisooni eesmärgiks oli uurida ja fikseerida kõnealuse piirkonna rahvakunsti, lisaks talletada ka materiaalses kultuuris ja eluolus toimunud muutusi laiemalt. Töö käigis uuriti peamiselt traditsioonilist arhitektuuri ning talletati see jooniste-mõõdistustena, tehti etnograafilisi joonistusi esemelisest tarbevarast, tekstiilidest, tarbeesemetest, mööblist, keraamikast jne. Fotode ja video vahendusel fikseeriti kaasaegset eluolu ja –keskkonda. Kõige ootamatumaks kujunes aga rahvarõivaste ja sisustustekstiilide päästmine tulesurmast, millest vana hoone uusomanik ei hoolinud. Nii joonised kui ka kaasatoodud esemed antakse pärast aruandenäitust üle Eesti Rahva Muuseumile.

10 -13. augustini osaleti Ungaris rahvusvahelisel 11. fennougristikakongressil, mis keskendus soome-ugri keelete ja kultuuride muutustele 21. sajandil. EKA presenteeris kongressil kahte näitust: “Veelinnurahvad” ja “30 soome-ugri uurimisreisi”. Näituste koostaja ja soome-ugri uurimisreisi juht dots. Kadri Viires esitas konverentsil ka ettekande.

Teate koostas: Marika Alver

Kontakt:
Dots. Kadri Viires
Rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetool
EKA soome-ugri uurimisprogrammi juht
+372 5140864