Hõimupäevad

Alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud olulisemaks üritusesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel.
1931. aastal Helsingis toimunud IV Soome-Ugri Kultuurikongressi otsusel peetakse hõimupäevi Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Viimastel aastatel on sel ajal soome-ugri teemalisi üritusi korraldatud ka Venemaal.
Eestis saab Fenno-Ugria asutuse korraldatud hõimupäevade raames saab külastada kontserte, vaadata soome-ugri teemalisi filme ning osaleda kirjandusüritustel. Igal aastal on hõimupäevadeks Eestisse kutsutud ansambleid, kirjanikke, kunstnikke ja teisi külalisi Venemaa soome-ugri aladelt, aga ka Soomest ja Ungarist.
Hõimupäevade põhiüritused on traditsiooniliselt Tallinnas ja Tartus, kuid hõimurahvaste ansamblid rändavad sel oktoobrinädalal aktiivselt ringi üle kogu Eestimaa, esinedes palju koolides ja kohalikes rahvamajades.
Hõimupäevade organiseerimisse on aktiivselt kaasatud õpetajad ja maakondade kultuuritöötajad, kes korraldavad soome-ugri rahvaid tutvustavaid üritusi, kus osalevad tihti ka kohalikud rahvakunstikollektiivid.
Hõimupäevade aegu sugulasrahvastega kokku puutudes teadvustavad paljud eestlased tugevamini oma rahvuslikku omapära ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre, see süvendab ka meie austust oma keele ja kultuuri vastu. Venemaa soome-ugri rahvastel aga suureneb Eestis käies ja neile osutatud tähelepanu nähes oma rahvuskultuuri väärtustamine.
Samas võimaldavad hõimupäevad mõelda end mingil määral suuremaks, laiendada kultuuri- ja keelepüramiidi alust, et me ei peaks enam nii suurel määral ümbritsevatelt suurrahvastelt üle võtma rahvuslikku identiteeti hävitavaid võõrmõjusid.
Samuti arendavad hõimupäevad soome-ugri rahvaste koostööd, mis on võimaldanud paljudel soome-ugri rahvaste iseennast leida ja ellu jääda.